Sinu elu on selline nagu sa seda usud olevat. Sa ei too oma ellu mitte seda mida sa tahad vaid seda kes sa oled. Võid kasutada manifesteerimiseks näiteks mingit tehnikat. Ja need töötavad, täpselt seni kaua kuni sa selle tehnikaga tegeled. See on nii nagu vibraator eneserahuldamiseks, senikaua on hea kuni vibraator on sisse lülitatud. Või teine näide, kui sa hingad üks kord minuti jooksul siis saab sinust puhta teadvuse kanal. Milles on kogu universumi informatsioon ja kõik mis sul elus vaja on. Ning sa koged sisemist rahu ja tasakaalu. Kogu närvilisus ja teadmatus kaob kui sa hingad sügavalt, aeglaselt. Teadlikkus väljendub hingamises. Lihtsalt hinga üks kord minutis ja ongi kõik. Aga sa ei suuda seda. Sellepärast et sa usud midagi muud, oma alateadvuses. Ilma alateadvust puhastamata ei suuda sa hingata üks kord minutis. Üks kord minutis annaks sulle ka kogu külluse.On arvatud, et teadlikkus võrdub teadmisega ja mida rohkem on sinu sees küsimusi seda vahvam. Et sul mõtteainet oleks ... Küsi enda käest, kes küsib neid küsimusi. Ja võib olla saad vastuseks, et see on sinu ego. Minu vaatlused näitavad, et küsimusi esitab ainult ego. Kui sinu alateadvus on „puhastatud" sind avatult elamist takistavatest uskumustest ja veendumustest, siis jõuab sinu juurde puhas teadmine ja ego jääb järjest vaiksemaks ning küsimusi on järjest vähem. Taipamine, teadmine, mõistmine kõik tulevad ühekorraga. Ja siis ei ole su pea, kui sa sinna jõuad, täis mitte küsimusi vaid vastuseid. Kui Yogi Bhajan Indiast eelmise sajandi 60-ndate lõpus Ameerikasse jõudis siis üks esimesi asju mis teda inimeste juures rabas oli pidev vastus „ma ei tea". Ta kirjeldas seda, et esimene kord kui ta kuulis „ma ei tea" kukkus ta tooli pealt maha. Kuidas saab inimene mitte teada. Yogi Bhajan taipas, et Lääne inimesed on oma ühendatuse täielikult kaotanud ja sellepärast nad ei tea. Nad ei valeta aga neil puudub ühendus iseenda sügavama olemusega ja kõiksusega. Yogi Bhajan on selle kohta öelnud „ära ole küsimused, ole vastused".
Miks kohalolek nii raske on? Me tegelikult ei mõista mida kohalolek tähendab. Me vaatleme kohalolekut läbi ego meele. Või teiseks, need kes on ego trikkidest teadlikud need hakkavad oma ego materdama, hukkamõistma. Läbi mõtete ei saa leida rahu, neutraalsust. Ja seni kuni sa „püüad" teha kohalolekut, seda saavutada, nii oled sa lõksus.
Kohalolek on olemise seisund, integratsiooni seisund. Ühte sulandumine kõige sellega mis sinus sellel hetkel toimub, selleks võib olla kurbus, valu, pettumus, solvumine aga ka nauding, vabadus, kergus. Ja see kõik on sinu sees, mitte väljaspool. Väljaspool, kui sa oled teise peale pahane ja kuri, on sinu enda projektsioon. Me peegeldame selle mis minu sees on välistele olukordadele, selleks et näha mis minu alateadvuses on. Sest alateadvus näitab ennast kogu aeg väljaspool. Jälle üks müüt, et alateadvuses olevat on väga raske kätte saada ja lugeda. Ei see on väga lihtne, tuleb silmad lahti teha ja vaadelda ning kuulata ennast rääkimas pingevabas vestluses. Ja olla avatud. Me ei näe seda selle pärast et me sulgume, arvame et see teeb meile haiget. Ja teebki algul haiget, seepärast me ta sulgenud olemegi, et mitte seda enam kogeda. Oleme kunagi otsustanud, peale valusalt lõppenud armastust näiteks, et seda valu ma rohkem oma ellu ei soovi. Alateadvus lööb kulpi ja ütleb, Yes Boss – „peidame ja eitame armastust". Ärkamiseks ei ole ühtegi teist teed, kui mineviku uskumuste mõistmine, sellest mis on sinuga toimunud ja millesse sa alateadlikult siiani usud ning mille oled sulgenud iseenda eest. Ava ennast enda tõele, nõustu sellega, aktsepteeri seda ja kõik hakkab muutuma. Ja see ei toimu kõik ühe korraga, see on teekond. Areng toimub hüpetena ja need lihtsalt toimuvad, neid ei saa sina ette määrata. Toimuvad täpselt siis kui sa oled selleks valmis. Õhtul heidad magama ühe inimesena, hommikul ärkad teisena. Ja siis mõne aja pärast jälle ja jälle. Rõõm ja teadlikkus iseendast järjest kasvab.
Ärkamine ei ole see, et ma püüan olla kogu aeg ärkvel, vaid enda nägemine ja taipamine, et ma ei ole ärkvel. Ärka sellesse millest moodustub sinu inimeseks olemise lugu ja teekond. Vaatle oma kolme keskust - mõtteid, emotsioone ja keha.
Maailm on mitme tahuline ja on sinu enda valida mida usud ja mida mitte. Minu tegevuseks on aidata teisi saavutada teadvelolekut. Võime seda nimetada ka kontrolliks. Aga mitte selline kontroll millega me harjunud oleme, vaid see on puhas teadlikkus oma mõtetest, emotsioonidest ja tunnetest ning füüsilisest kehast. Kuidas seda saavutada? Koju on ainult üks tee, pöördumine välistelt asjadelt tagasi endasse. Puhastada see tasand ja kui see on puhas siis järgmine tasand. Äratundmine et kõik on üks. Sina oled mina ja mina olen sina. Sellele tasandile ei saa jõuda vägisi, seda ei saa sina luua ega korraldada. Sa ei saa ka teha ennast paremaks ja väekamaks kui sa tegelikult oled. Ärgata tuleb lihtsalt selles mida sa teed, kuhu sa oma väe ja sisemise jõu, oma teadlikkuse/kanali kulutad ja raiskad. Aitan leida sul tasakaalu ja neutraalsust. See on esimene tingimus selleks, et näha elu nii nagu ta on, nagu sa oma elu elad, et näeksid elu elamisväärsena ja sealt alates on kõik võimalik.
Kalev Veskimäe
Kohalolek on teadlik „ärkvel olek" (valvsus) selles mis on minu praeguse hetke „tõde" minu mõtetes, tunnetes ja kehas.